Leidsime selle kassi maamõõdu tööde käigus Liikva küla lähedalt kraavist. Algul arvasime, et kräunub kusagil kuuris, aga siis puht juhuslikult paarimees nägi, et kraavis auk ja august paistab kassi pea. Sikutasin ta sealt siis välja, oli täitsa rahulik, ei löönud hambaid kätte ega küünistanud. Kohalikud keegi teda omaks ei tunnistanud, neil juba olid kodus teeäärde jäetud kutsikatest sirgunud koerad ja piisavas koguses kasse. Küll aga laenasid nad meile puuri, et saaks autos lahus hoida kassi ja kaasas olnud koera. Juba paar minutit peale autosse sooja saamist hakkas kass meie koera vastu huvi tundma, katsus käpaga puuri võre vahelt seda uudishimulikku elukat, kes istus terve selle aja nina vastu puuri. Koeri see kass, tundub et ei karda ja tegelikult on ta hästi ilusate suurte silmadega ja armas kiisu. Jätaks endale (ikkagi oma leitud), aga üks ise sissekolinud kass ja kaks koera on juba olemas.